Pro Koosolek 4 andis uut infot ja vastuseid avalike ürituste korduskasutusnõude osas!

Neljapäeval 14. novembril toimus Tallinnas Unibet Arena Rock Lounges teemakoosolek “Pro Koosolek 4 - Korduskasutusnõud status quo 2024”, kus räägiti olukorrast ja probleemidest ning otsiti vastuseid küsimustele korduskasutusnõude kasutamisel avalikel üritustel. Koosolekul osalesid ürituste korraldajad, kauplejad, ühekordsete nõude müüjad ja renditeenuse pakkujad, omavalitsuste, ministeeriumite ja ametite esindajad. Lisaks infovahetusele lepiti kokku, et kohtutakse aasta pärast samal ajal, hindamaks arenguid ja lahendamaks võimalikke probleeme.

Alates 1.1.2024 on Eestis avalikel üritustel lubatud toidu ja joogi serveerimiseks kasutada ainult korduskasutusnõusid, Tallinna linn kehtestas sama nõude juba pool aastat varem.

Pro Koosolek 4 toimus Avalike ürituste korraldajate liidu initsiatiivil ja selle korraldamist toetasid: Ringo, Panditops (Eesti Pandipakend), Round Cup, Pakendikeskus, Eesti Pakendiringlus, Stroodles, Fienta, Grillfest, AD Gorilla, Funrent, Chef Lunden, A. Le Coq, Unibet Arena, Tallinna Strateegiakeskus ja Kliimaministeerium.

PRO KOOSOLEK 4 KOKKUVÕTTED:

Peep Siim, Kllimaministeerium: “Astusime sel aastal Eestis olulise sammu, et vähendada plastireostust, edendada ringmajandust ja hoida loodust. Soovime tänada kõiki avalike ürituste korraldajaid, toitlustajaid, külastajaid, kohalikke omavalitsusi ja teisi osapooli, kes on oma panuse andnud. Pro Koosolek 4 oli meie jaoks oluline ja sisukas arutelu, kus saime põhjaliku sissevaate praktikas esinenud muredest ning koos mõelda, kuidas annaks kogu seda süsteemi paremaks muuta. Hetkel on kooskõlastamise ringil jäätmereformi eelnõu, kuhu on võimalik kuni 29. novembrini esitada ettepanekuid ning oodatud on ka ettepanekud, mis aitavad kaasa korduskasutuslahenduste paremale rakendamisele.”
Lisainfo esitluses: Peep Siim (Kliimaministeerium, ringmajanuse osakonna juhataja) "Korduskasutatavate anumate ja söögiriistade kasutamine avalikel üritustel"

Margit Pokrovski, Keskkonnaamet: “Üks aasta kohanemist avalikel üritustel riigis kehtivate uute nõuetega on olnud piisav aeg nii korraldajatele kui toidu- ja joogikauplejatele, et saada infot, leida sobilikud praktilised lahendused ja vajadusel ka teenusepartnerid.

Keskkonnaamet teeb jätkuvalt ennetavat teavitustööd ja reageerib saabuvatele kaebustele, mis tähendab, et kontrollideks peavad valmis olema avalike ürituste korraldajad, korduskasutusnõude rendi teenusepakkujad, avalikul üritusel toitlustajad. Järelevalve seisukohast on oluline saada ülevaade kogu teenuseahelast kuni nõude pesu ja laoseisude klappimiseni, kõik see peab olema jälgitav.”
Lisainfo esitluses: Margit Pokrovski (Keskkonnaamet, järelevalve arendusbürioo peainspektor) "Avalikel üritustel korduskasutatavad anumad ja söögiriistad" 

Katarina Papp, Tallinna Strateegiakeskus: “Korduskasutatavate anumate ja söögiriistade kasutamine avalikel üritustel on vaid üks samm jätkusuutlikumate ürituste suunas. Kuigi väljakutseid esineb endiselt, on olukord võrreldes 1,5 aasta taguse ajaga märkimisväärselt paranenud. Linna eesmärk on edendada ringmajandust laiemalt ja tagada avalike ürituste korraldajate võrdne kohtlemine. Seetõttu plaanib linn teha riigile ettepaneku laiendada pakendiseaduse korduskasutusnõuet ka teistele igapäevaselt meelelahutust pakkuvatele asutustele, nagu ööklubid, kinod, spaad, teatrid, muuseumid ja teised sarnased kohad.”
Lisainfo esitluses: Katarina Papp (Tallinna Strateegiakeskus, ringmajanduse osakond, ringmajanduse ekspert) "Korduskasutusnõud Tallinnas 1.5 aastat"

Auris Rätsep, Avalike ürituste korraldajate liit: “Pro Koosolek ei ole lihtsalt asjaosaliste jututuba, vaid siin vahetatud infost sünnivad ideed ja turuosaliste kokkulepped, mis lisaks vastustena tekkinud küsimustele jõuavad ka seadustesse. On oluline, et kui riigis kehtivad seadused, siis need on täitmiseks kõikidele turuosalistele. Seaduse täitmise üle peab toimuma ka järelevalve, sest muidu tekib korraldus- ja toitlustusvaldkonnas osalejate vahel ebavõrdne ja ausat ettevõtlust pärssiv olukord."

Pro Koosolek 4 osalemisel saime olulist infot ja vastuseid tähtsatele küsimustele:

Lisaks 100% tagastatavale panditasule ei ole tulevikus tarbijatelt lubatud võtta mistahes muid tasusid (teenus- või käitlustasud mida korraldajad ja kauplejad ise kehtestavad) nõude korduskasutuse tagamiseks. Juba hetkel on selliste teenustasude rakendamine olnud korraldajate ja kauplejate enda otsus, seaduses sellist nõuet ei ole. See muudatus tuleneb uuest Euroopa Liidu pakendi ja pakendijäätmete määrusest ning säte saab seaduse jõu ka Eestis. Kui korraldaja/kaupleja soovib kehtestada lisatasu oma üritusel korduskasutussüsteemi korraldamise kulude katmiseks, siis tuleb sellised kulud edaspidi arvestada toote/teenuse müügihinna sisse nagu ka muude kulude puhul (elekter, transport, tööjõukulud jne), kliendilt eraldi võetavat tasu kehtestada ei tohi, ainus avalik ja kliendile 100% tagastatav tasu on panditasu!

Kliimaministeerium korraldab aasta alguses korduskasutusnõude teemal üleriigilise koolituspäeva omavalitsustele ja korraldajatele, mis toimub nii saalis kui veebis, et osaleda saaksid kõik huvilised. Samuti on koostamisel korraldajatele ja kauplejatele juhendmaterjalid. Lisainfo Peep Siimu esitluses koosoleku veebilehel. 

Nii Keskkonnaametilt kui ka Tallinna Strateegiakeskuselt saime teada, et rikkumiste eest ühtegi trahvi seni tehtud ei ole, kontrollimisi on teostatud, järelevalve kontekstis on tegemist olnud nn puhveraastaga. Järgmisel, 2025. aastal, teostatakse avalikel üritustel korduskasutusnõude osas kontrolli täie rangusega kogu teenusetsükli “seaduslikud nõud-pesu-ladustamine” osas, kusjuures Kliimaministeeriumi esitluses on märgitud, et tulevikus, kui rakenduvad uue Euroopa Liidu pakendi ja pakendijäätmete määruse nõuded, peab korduskasutuspakendi jälgitavus olema tagatud kas QR-koodi või muu võrdväärse lahendusega! Lisainfo Margit Pokrovski esitluses koosoleku veebilehel. 

Stroodles tutvustas uusi erinevate maitsetega söödavaid toidunõusid (söögitarvikud, taldrikud, kohvitassid jms). Nime poolest on tegemist söödavate toidunõudega, koosolekul osalenud Põllumajandus- ja Toiduameti esindaja Margot Paaavel selgitas, et ameti vaatest on tegemist toidu mitte toidunõudega, mis tähendab, et söödavatasse toidunõudesse tuleb avalikul üritusel suhtuda kui toitu ja PTA vaates rakenduvad sellistele nõudele toidule kehtivad nõuded. Nõude käitlemisel (hoiustamisel, vedamisel, serveerimisel jne) tuleb lähtuda toiduohutuse põhimõtetest ning ka märgistus peab olema toidu oma st välja tuleb tuua ka allergeenid. Liina Kanarbik Tallinna Strateegiakeskusest rõhutas, et tegemist ei ole korduskasutusnõudega ning jookide ja toidu serveerimisel avalikel üritustel on lubatud kasutada vaid korduskasutuslahendusi. Järelikult on söödavate nõude puhul tegemist toidu/joogi serveerimisega toidu peal või sees, see on sama nagu pakuks suure rohelise söödava taimelehe sees ühte steiki või muud toitu. Kusjuures see mille peal või sees toit serveeritakse ei pruugi olla toidu lahutamatu osa nagu näiteks sai Hot-Dogi või lavašš wrapi puhul. Kui söödavaid nõusid ära ei sööda, siis need tuleb biojäätmetesse visata, aga toidujäätmete vähendamiseks peab juures olema korduskasutav alternatiiv, et söödavat nõu kasutatakse üksnes siis kui klient avaldab soovi (ehk soovib seda toitu süüa).

Söödavad toidunõud on hea näide innovatsioonist, mis alguses tekitavad erinevaid mõtteid ja suhtumisi seaduseandjate, kauplejate ja ka tarbijate seas.Kliimaministeeriumi kommentaar söödavate nõude kasutamise osas: Söödav anum serveerimiseks on kindlasti lubatav lahutamatu toidu osana (nt vahvlijäätis). Söödavate anumate ja söögiriistade puhul, mis ei ole toidu lahutamatu osa, peab toiduraiskamise vältimiseks kliendil olema võimalik söödavast praetaldrikust või supikausist loobuda juhul kui ta seda serveeritava toiduga koos süüa ei soovi. Sel juhul peab serveerima toidu korduskasutatavas anumas. Jäätmeseadus (§ 21 lg 2 p 6) näeb ette, et iga tegevuse juures tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada toidujäätmete teket. Näiteks kui praad serveeritakse söödaval taldrikul, siis on vähetõenäoline, et  tarbija suudab pärast prae söömist süüa lisaks veel ära suure taldriku. Sellisel juhul muutuvad antud tooted pärast toidu tarbimist kohe jäätmeteks ja tekitavad toidujäätmeid juurde. Kui söödavat anumat kasutatakse toidu või joogi serveerimisel kliendi soovi eelnevalt küsimata ning anum ei ole lahutamatu toidu osa, on tegemist ühekordse pakendiga. Pakendiseaduse kohaselt  toode, mis on kujundatud ja määratud müügikohas täitmiseks, ja ühekordseks kasutamiseks mõeldud toode, mida müüakse, mis on täidetud või mis on määratud müügikohas täitmiseks, loetakse pakendiks, kui see toode täidab pakendi funktsiooni. Ühekordsete pakendite, sh nõude ja söögiriistade kasutamine toidu ja joogi serveerimiseks on avalikel üritustel keelatud. Söödavaid joogikõrte ja segamispulkasid võib kasutada, sest joogikõrte ja segamispulkade kasutamist avalikel üritustel eraldi ei reguleerita, keelustatud on ühekordselt kasutavate plastist alternatiivide kasutamine.

ETTEPANEK

Andri Annerviek (AÜKL juhatuse liige, Agenda 1 projektijuht): Avalike ürituste korraldajate liit teeb ettepaneku ühtlustada avaliku ürituse toimumise loa taotlemise korda kogu riigis selliselt, et see on kohustuslik kõikidele, kes avalikku üritust vabas õhus korraldavad. Omaette teema on siseruumid, kus avalikke üritusi korraldatakse hoonele väljastatud kasutusloa alusel ja avaliku ürituse korraldamise luba taodelda ei ole vaja, seega puudub ka info konkreetse siseruumi ürituse korralduslikust tegevusest või selle puudumisest. Osad omavalitsused on vabastanud nii KOVi (ehk siis nn iseenda) kui ja KOV allasutused avaliku ürituse toimumise loa taotlemise kohustusest. Kui riigis kehtiks ühtne kord, siis oleks võimalik avalikele üritusele kehtestada ühtsed korraldamise tingimused kõikides seonduvates valdkondades ja hõlpsasti vajalikke teemasid arendada ja reguleerida: korduskasutusnõud, turva- ja meditsiiniteenus, muud võimalikud korraldustegevused. Lisaks avalike ürituste korraldamise kvaliteedi tõusule, teenuseturu korrastamisele ja arengule, on eriti oluline, et ühtne taotlemise kohustus ja kord annaks riiklikule ja KOV järelevalvele võimaluse saada loa taotlemise protsessis korraldaja poolt sisestatud infot, selle info hindamine oleks aluseks järelevalvele ka tööplaani koostamiseks. Hetkel toimub järelevalve reageerimine peamiselt kaubuste alusel, aga siis on üritus ja ka võimalik rikkumine juba toimunud ja algatada saab vaid nn järelmenetluse.

On ka võimalus, et kui KOVidel on üle riigi ühine soov vabastada näiteks bürokraatia vähendamise vms eesmärgil kõik KOVid avaliku ürituse loa taotlemise kohustusest, siis tuleks seda teha mitte ainult KOVide osas, vaid vabastada loa taotlemise kohustusest kõik ettevõtjad. Liit seda teha ei soovitaks, sest see muudaks praktikas kogu avalike ürituste korraldamse sektori reguleerimatuks.

PS: Märkimisväärne on, et korduskasutusnõude teemalistes seaduserikkumistes paistavad 2024. aastal silma ka KOVide poolt või osalusel toimuvad avalikud üritused, siin saab olema tänuväärne roll Kliimaministeeriumi korraldataval suurel üleriigilisel koolituspäeval iga aasta alguses.

KÜSIMUSED JA VASTUSED

Kas külastaja pääseb oma kaasavõetud toidunõudega üritusele?
See luba sõltub korraldajast ja ainult korraldajast, seadus seda ei sätesta. Juhul kui külastajal ei ole lubatud enda kaasavõetud nõudega ürituse alasse siseneda, siis see peab olema ette selgelt ja arusaadavalt korraldaja poolt avalikes infomaterjalides kommunikeeritud. Külastajatel tuleb enne üritusele pileti ostmist (või tasuta üritusele minekut planeerides) see teema endale selgeks teha konkreetse ürituse osas. Korraldajate seas on siin suhtumisi erinevaid: Need korraldajad, kes ise konkreetse ürituse nõudeäris osalevad tõenäoliselt keelavad nii külastajatel kui kauplejatel mistahes põhjusel enda nõude kasutamise. Samas on ka toitlustajal õigus külastaja ilmselgelt “räpasesse” (pesemata) toidunõusse toidu või joogi serveerimisest keelduda, kusjuures see ei pruugi olla kodunt kaasavõetud toidunõu, vaid sama kehtib ka kohapealse korduskasutusnõu kohta, see on toiduhügieeniteema. Lahenduseks on toitlustajatel võimalus müügikohtades välja tuua info selle kohta, millistele nõuete peavad nõud vastama, et müüja sinna toitu või jooki serveeriks.

Lisaks tuleb mõista, et üks teema viib teiseni, ehk kui oma (tühja) topsiga sisenemine on ürituse alasse korraldaja poolt lubatud, siis kas ka oma supikausi või praetaldrikukuga? Kui see tundub ka veel ok olema, siis kas ka oma kahvli ja noaga? Aga suure steigi- ehk lihanoaga? (turvateema). Nii et siin on nii korraldajatele mõttetööd ürituse kodukorra kehtestamisel kui külastajatel sellega tutvumisel enne üritusele saabumist, et pääslas või ürituse alas ebameeldivaid olukordi vältida.

Panditaara on pakend, milles on lubatud jooke müüa avalikel üritusel neid välja valamata. Miks siiski tuleb mõnel üritusel joogid tingimata topsi välja valada?
Kas toitlustajal on lubatud kasutada enda nõusid ja kas joogid tuleb panditaarast välja valada või mitte, need on kauplejale osalemise tingimused, mille määrab konkreetse ürituse korraldaja. Osadel üritustel on (reeglina välismaised) esinejad on oma riderites kehtestanud korraldajale juba omad tingimused nii et see ei olegi enam kohaliku korraldaja otsustusõigus. Korraldaja võib kehtestada väljavalamise tingimused ka oma nõuderingluse tegevuskulude katmise ja/või lihtsalt ärikasu eesmärgil (korraldaja osaleb korduskasutusnõude äris) või ka mõnel muul kaalutusel, mida korraldaja avalikkusele põhjendama ei pea. Toitlustaja saab ise otsustada, kas ta soovib selliste tingimustega üritusel osaleda või mitte. Seaduses panditaarast väljavalamise kohustust ei ole sätestatud, aga kui seda tehakse, siis peab serveerimiseks kasutama korduskasutatavaid anumaid.

Kas ööklubis toimuv avalik üritus on avalik üritus ka seaduse mõistes?
Küsimus esitati maikuus toimunud Pro Koosolekul 3 (eestimessid.ee/prokoosolek3) ööklubide korraldajate poolt korduskasutusnõude kasutamise kohustuse kontekstis.

Vastab Kristi Kool, Justiitsministeeriumi nõunik: Teie pöördumine on selgitustaotlus märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (edaspidi MSVS) tähenduses. MSVS §-st 3 tulenevalt on Justiitsministeeriumil kohustus anda õigusalaseid selgitusi Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude kohta. Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. KorS § 58 lg 3 kohaselt on avalik üritus avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste koos olemine, mis ei ole koosolek. Siiski peab avaliku üritusena kvalifitseerumiseks meelelahutuslikul inimeste koosolemisel olema ka teatav ajutine ja erandlik iseloom. Ei ole põhjendatud avaliku ürituse mõistesse selliste avalikkusele avatud ürituste hõlmamine, mis toimuvad pidevalt või regulaarselt selleks spetsialiseeritud tegevuskohtades, nt teatrietendused siseruumides, kinoseansid, ööklubid ja muud lõbustusasutused, spordivõistlused staadionidel ja spordihallides.1 Ööklubide tavapärane ja püsiv majandustegevus ongi pidude korraldamine, kus mängitakse ka muusikat. Seejuures ei peaks omama määravat tähtsust, kes ja millisel viisil seda muusikat mängib. Niisiis ei ole mõistlik õiguslikult eristada ööklubis toimuvaid pidusid, kus muusikat laseb diskor, pidudest, kus laval on bänd. Analoogselt oleme leidnud, et tavapärase püsiva majandustegevuse või mittetulundusliku tegevuse raames avalikkusele avatud hoones toimuvaid kinoseansse või teatrietendusi ei saa käsitleda avalike üritustena.2 Ehkki seejuures reklaamitakse nii kinodes linastuvaid filme kui ka teatris etenduvaid lavastusi. Seega leiame ka ööklubide puhul, et ka üritused, mille esinejale tehakse eraldi reklaami, ei ole avalikud üritused, kui tegemist on ööklubi tavapärase majandustegevuse raames toimuva üritusega.
Juhin Teie tähelepanu asjaolule, et Justiitsministeeriumi õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ja see ei ole ühelegi isikule täitmiseks kohustuslik. Ühtlasi märgin, et Justiitsministeerium ei lahenda õigusalase selgituse andmisega õigusvaidlusi, õigust mõistab Eestis üksnes kohus.

12.00 - Sissepääs Unibet Arena Rock Lounge'i, kohtumine kolleegidega, A.Le Coq pakub uusi tervitusjooke ja Chef Lundén uudisvõileibu.
12.40 - Teema 1 (avaesineja): Korduskasutusnõude senised praktikad ja kogemused sündmustel Unibet Arenal. Esinevad Siim Ammon (Unibet Arena tegevjuht) ja Sten Kosina (Round Cup tegevjuht). 
13.00 - Teema 2 (seaduseandja ja järelevalve vaade): Korduskasutusnõud 1,5 aastat Tallinnas ja 1 aastat riigis. Kes teostab omavalitsuses ja riigis seaduse täitmise osas järelevalvet? (rikkumiste, hoiatuste (nn üleminekuperiood), alustatud menetluste ja karistuste statistika). Kogu teenusetsükli tõhusa järelevalve korraldamise perspektiiv - kas ja kes teostab, kust tuleb info ja kompetents ja kas on ressurssi? Esinejad: Peep Siim (Ringmajanduse osakonna juhataja, Kliimaministeerium), Katariina Papp (ringmajanduse ekspert, Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond), Margit Pokrovski (Järelevalve arendusbüroo peainspektor, Keskkonnaamet).
13.40 - Teema 3 (teenusepakkujate vaade): Olukord renditeenuse (rent ja pesu) turul. Klientide tagasiside ja soovid teenusepakkujale - kas info liigub? Kas ja mida tuleks seadusandluses ja järelevalves muuta? Esinevad Kaupo Karba (Panditops / Eesti Pandipakend), Janek Balõnski (Ringo) ja Sten Kosina (Round Cup).
14.20 - Sirutuspaus, kohtumine kolleegidega, tutvumine korduskasutusnõude väljapanekuga 
14.40 - Teema 4 (korraldajate vaade): 1,5 aastat praktikat - AÜKL-ie sellel perioodil laekunud info erinevatelt turuosalistelt, head ja halvad kogemuslood. Esineja Auris Rätsep (AÜKL korduskasutusnõude agenda projektijuht)
15.20 - Teema 5: Koosolekule e-posti teel saabunud oluisematele küsimustele vastamine (vastused kõikdele küsimustele kajastame koosoleku avalikus kokkuvõtvas materjalis). 
15.30 - Teema 6: Kuidas edasi ehk kas korduskasutusnõude süsteemil on tulevikku? Avalik arutelu ja korduskasutusnõude valdkonna arendamiseks muudatusettepanekute vormistamine.
16.00 - Koosoleku ametliku osa lõpp
16.00 - 17.00 - Tutvumine Unibet Arena pakutavate korraldusvõimalustega, grupiekskursiooni huvilistele juhatab UA tegevjuht Siim Ammon

Koosolekut juhatab: Auris Rätsep (AÜKL korduskasutusnõude agenda projektijuht) 

PRO KOOSOLEK on ürituste korraldajate ja korralduspartnerite kohtumispaik. Pro Koosoleku idee sündis 2020. aastal praktilisest vajadusest ühiselt arutada ja lahendada probleeme, millega puutuvad kokku oma tegevuses avalike ürituste korraldajad ning jagada kogemusi korraldajate tegevuse ja valdkonna edendamiseks.

PRO KOOSOLEK 1 (2020)

Esimene ehk PRO KOOSOLEK 1 toimus 11.02.2020 Tallinna Lauluväljakul. Koosoleku peateemaks oli jäätmemajandus. Tallinna Lauluväljakule kogunenud 260 ürituse korraldajat tõdesid, et keskkonnasõbralikkus ja kestlik ürituskorraldus on Eesti ürituskorraldajate töös peamised märksõnad. Niisamuti kinnitati esmakordselt jäätmete liigiti kogumise ühtne tähistusgraafika, mida üritustel edaspidi kasutama hakatakse. Koosolekul sündis ka idee esindusorganisatsiooni loomisest, mille tulemusena toimus Avalike ürituste korraldajate liidu (www.liit.ee) asutamiskoosolek Tallinna Lauluväljakul 4. juunil 2020. aastal. 

Koosoleku kokkuvõte, videod, pildigaleriid ja infomaterjalid

PRO KOOSOLEK 2 (2023)

Peale kaheaastast sunnitud COVID korralduspausi toimus PRO KOOSOLEK 2 neljapäeval, 9. märtsil 2023 Avalike ürituste korraldajate liidu toetajaliikme Funrent koosolekusaalis.

Koosoleku kokkuvõte, pildigalerii ja infomaterjalid

PRO KOOSOLEK 3 (2024)

PRO KOOSOLEK 3 toimus reedel 20. aprillil 2024 Pärnu linnavalitsuse ja Avalike ürituste korraldajate liidu koostööna Pärnu keskraamatukogu saalis. Teemaks olid korduskasutusnõude praktikad avalikel üritustel, praktilised küsimused ja vastused.

Koosoleku kokkuvõte, pildigalerii ja infomaterjalid.

PRO KOOSOLEK 4 (2024)

PRO KOOSOLEK 4 toimus neljapäeval 14. novembril 2024 Unibet Arena Rock Lounges. Teemaks oli olukord korduskasutusnõude seniste kogemuste ja praktikate osas avalikel üritustel. 

Koosoleku kokkuvõte, pildigalerii ja infomaterjalid.