Kui teil on siin lehel esitatud teemade osas asjakohaseid küsimusi, siis saatke need aadressile info@liit.ee ja avaldame nii küsimused kui ka vastused siin lehel ja liidu Facebookis.

Teema 1: Avalike ürituste jäätmemajandus Eestis täna ja homme - fookuses on nõude kasutamise teema

Kehtivad seadused ja määrused Euroopa Liidus, Eestis ja omavalitsustes. 
Mis seadused ja määrused kehtivad hetkel ja mis on ette valmistamisel nii Euroopa Liidus, Eestis ja omavalitsustes. Omavalitsuste initsiatiivid ja kehtestatud või planeeritavad (eri)tingimused ja senised praktikad. 
Esinejad: 
- Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma: "Uued jäätmekäitlusalased nõuded avalikel üritustel" (PowerPoint)
- Talllinna abilinnapea Joosep Vimm. „Kui volikogu eelnõud vastu võtab, siis alates 1. juunist on Tallinn esimene linn Euroopas, kus tohib avalikel üritustel kasutada ainult korduskasutusnõusid. See on suur samm edasi suunas, et kaotada ära pärast üht kasutamist prügiks muutuvate nõude ja söögiriistade kasutamine." Täistekst

Praktiline teostus ürituste platsidel:
Kogemuslood ja korduskasutatavate nõude käitlemise teenusepakkujad Eestis
1) Korraldajate senised kogemuslood korduvkasutatavate nõude kasutamisel suurüritusel
Esinejad: 
Kadri Kalle ja Raimo Matvere (Acento) - Kogemused ja ülevaade korduskasutusnõde kasutamisest (PDF)
Indrek Kelk (Tartu Maraton) - Praktilised kogemused spordiüritusel korduskasutusnõude kasutamisel.
Kutsutud olid ka: Viljandi Pärimusmuusika Festival, Arvamusfestival ja Tabasalu Päev.
2) Üritustele korduskasutusnõude teenusepakkujate ja teenuste tutvustamine: 
Esinejad:
Eesti Pandipakend / Panditops - Prügivabad festivalid (PDF)
Ringo - Korduspakendite täisteenus üritustel! (PDF)
RingKarp - Partner ürituste korraldajatele! (PDF)Topsiring koostöös GreenCup ja Cuploop osutavad täisteenust: 
GreenCup – korduvkasutatavad tooted/logistika/pesuteenus/tellimussüsteem
Cuploop – tehnoloogia/tagastuskioskid
Topsiringilt topsid eelneva jaoksI Land Sound (mobiilne pesukäruteenus)

Avalike ürituste korraldajate liidu kommentaar: Planeeti on vaja plastikust ja muudest võimalikest jäätmetest päästa, ürituste terrooriumid hoida puhtamad ja tekitada vähem jäätmeid - selles on arusaadavalt kõik korraldajad üksmeelel! COVID olukorras oli avalike ürituste sektor sunnitud olema tegusemispausil kaks aastat. Riigi poolt pakutavad toetusmeetmed aitasid selle perioodi üle elada peamiselt nendel loetutel suuremate kutuuri- ja spordiürituste korraldajatel, kellel oli vastav manageerimisoskus ja tahe tõestamaks, et just neile tuleks toetust anda. Erinevat liiki avalike ürituste korraldajatele kogu sektoris võrdselt kättesaadavad reaalsed toetusmeetmed puudusid (va. episoodiline palgatoetus). COVID pandeemiale järgnesid kohe Ukraina sõda ja Eesti energiakriis, mis omakorda on räsinud erasektori võimekust ja motivatsiooni ettevõtlust arendada. Erinevate kriiside mõjude keskel tegustedes tabab korraldajaid "korduskasutusnõude rohepööre", mille vajalikkuses keegi ei kahtlegi, vaid selle ajastus on erakordselt halb - sektoril pole olnud aega jalule tõustagi kui juba tabab tegijaid uus ja suur rahaline kulu. Koosolekul osalenud erasektori korraldajad tõdesid, et neil ei ole ühtegi head ideed, kustkohast need kulud õnnestuks tagasi teenida. Tartu Maratoni korraldaja tõi näite, et nende puhul on rahaline lisakulu teenuse korraldamiseks hooaja jooksul vähemalt 40 000 €, täna puudub teadmine kas ja millisest allikast see raha tagasi saada õnnestub. Paneme kõik uued kulud lõpptoote hinnale otsa (korraldaja poolt vaadatuna on see kas sissepääsu pileti hind või platsimaksud toitlustajale ja toitlustaja poolt vaadatuna on see niigi väheneva tarbimisharjumusega ostja leti ääres) - ebareaalne, sest siis väheneb külastajate arv tervikuna (üritused ongi nn rikaste privileeg?) kaovad parimad toitlustajad kellel lisaks rahalisele suureneb nüüd ka müü laopinna ja tegutsemiskulu ja kallinemise tõttu väheneb toidu- ja joogitarbimine üritustel veelgi. Tasuta sissepääsuga kõikvõimalikke teemaüritusi hakkavad siis korraldama ainult omavalitsuste struktuurid (on see nende funktsioon? - nüüd uues olukorras äkki on kui elanikkond siiski üritusi nõuab?) või erakorraldajad omavalitsuste ja muude võimalike toetustega, sest pole ju pileti hindagi mida suurendada. Toetused? Jah, need oleksid korraldajatele selles olukorras ja kohustuse lahendamiseks vajalikud, aga hetkel pakub KIK toetust ainult teenuse arendamiseks teenuse korraldajale, mitte ürituse koraldajale või roheliselt mõtlevale toidukauplejale kes endale korduskasutusnõud ja vastava pesuliini osta sooviks. Ringmajanduse programmi teine voor avaneb sügisel. Tallinna linn alustab korduskasutusnõude rohepöördega kiirendatud korras juba 1. juunil 2023, kuid juba on tehtud ka erisus määrusesse, mis vabastab rohekm kui 30000 külastajaga sündmused kuni 1.1.2024, mil nõuded hakkavad kehtima üleriigiliselt. See on väiksema külastajaarvuga ürituste osas ebaõiglane otsus, Tallinnas tegutsevatel korraldajatel tuleb sellega leppida või siis korraldada mujal. Ka riiklikult kehtestatud 1.1.2024 on liiga väike etteteatamisaeg (suursündmuseid korraldatakse kuni 2 aastat ette, kaubandusettevõtete ladudes on ühekordseid nõusid (sh biolagunevaid) põhjusega ettevarutud aastateks) ja sellestki tähtajast saime teada Pro Koosolekul. Paljuski on võtmeküsimus, et milliseks kujunevad eeloleva aasta jooksul teenusepakkujate hinnad ja teenuse sisukorraldus, sellest saame täpsemat infot 2024. aasta veebruaris toimuval Pro Koosolekul. Täna Eestis teenust pakkuvate ettevõtete ja organisatsioonide kontaktid on siin lehel ülevalpool.

TEEmA 1 Küsimused ja vastused AVALIKE ürituste korraldajate liidu lehel

Teema 2: Avalike ürituste korraldamise olulisus ettevõtlusvaldkonnana

Ürituste korraldamine on valdkond, mis loob ja toob riigile ja kodanikele tulu mitmel erineval moel - kuidas seda mõtestada ja mõõta?
Rahvusvaheliste suurürituste näited.
Esinejad: Kutsutud on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, Kultuuriministeeriumi esindaja, EAS esindaja.

2012. aastal valminud uuring "Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majanduslik mõju hindamine ning analüüs" (PDF)

"Rally Estonia majanduslik mõju 2018" (PDF) 

Anneli Haabu, EASi ja KredExi ühendasutus, valdkonnajuht, strateegilise arenduse valdkond, turismiosakond: Oleme hetkel ka koos MKMi kolleegidega planeerimas hanget „Metoodika välja töötamine rahvusvahelistelt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste otsese ja kaudse sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks.“

Tarvi Sits, Kultuuriministeeriumi kantsler: Hetkel valmistab Kultuuriministeerium koostöös EASi ja MKMiga ette uuringut/analüüsi, et hinnata rahvusvahelistelt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste otsest ja kaudset sotsiaalmajandusliku mõju. Infoks, et Kultuuriministeeriumis on ka taotlusvoor:  Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine, mille eesmärk on tuua Eestisse rahvusvahelisi kultuuri- ja spordisündmusi, mille raames välismaiste kaaskorraldajate, välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt, välisosalejate ning väliskülastajate poolt tehtud kulud tekitavad riigile täiendava maksutulu laekumist ning elavdavad Eesti majandust. Toetuse andmise tulemusena on riigile laekuv hinnanguline täiendav maksutulu vähemalt võrdne toetuse 1,2 kordse suurusega. Taotlemine toimub jooksvalt, see meede on väga hästi leitud just spordisündmuste korraldajate poolt. Selle aasta maht on küll juba täis, aga see voor toimib igal aastal. Täpsem info siin: https://www.kul.ee/rahvusvaheliste-kultuuri-ja-spordisundmuste-toetamine 

Avalike ürituste korraldajate liidu kommentaar: Riigi poolt kavandatav eelnimetatud uuring on rahvusvaheliselt huvipakkuvate ürituste suunaline ehk siis välisturismitulu suurendamise teemaline, mis on mõistagi igati tervitatav ja vajalik tegevus. Alates 2012. aasta uuringust ei ole aga uuemat uuringut Eesti avalike ürituste mõju osas tehtud, mis käsitleks teemat: "Ürituste korraldamine on valdkond, mis loob ja toob riigile ja kodanikele tulu mitmel erineval moel - kuidas seda mõtestada ja mõõta?" Sellist uuringut tuleks kindlasti teha lühema intervalliga kui 10+ aastat, see mõtestaks ja defineeriks kogu valdkonna väärtuse ja motiveeriks ka erasektorit üha keerulisemas olukorras tegutsema, välisturismi edendavad üritused on vaid osa kogu valdkonnast.

Huvitav lugemine, vastvalminud uuring: "Festivalide uuring 2022" (PDF)

Teema 3: "Puust ja punaseks" - Üldtuntud tegelaskujude esitamine avalikel üritustel

Kas üldse, millal ja keda pakutava teenusena kehastada tohib või mitte: "Elsa jääshow", "Omavalitsuse perepäeva juhatab Lotte", "Jaanitulel on Pipi mängumaa, lastega mängib Pipi!" jne. 
Esineja: Margit Toodu (Lottemaa Teemapark OÜ tegevjuht).

Avalike ürituste korraldajate liidu kommentaar: Intellektuaalse omandi väärkasutamine või vargus on seaduserikkumine. Pole vahet, kas avalikul üritusel või muul sündmusel osutab rahalist teenust liba-Pipi või Lotte, Elsa ja Anna, Jack Sparrow, Muumi jt, siis lisaks ebaseaduslike vahenditega tuluteenimise teemale, on siin tegemist ka tegelaskujude "lörtsimisega": Lottemaa panustab oma igapäevategtevuses originaaltegelaskujude arendamisse koostöös autoritega ja koeratüdruk Lotte karakterit esitavad täpse käitumise ja väljanägemisega hetkel 4 volitatud näitlejat Eestis. Lottemaa teemapark OÜ osutab ka vastavat teenust sünnipäevadele ja muudele üritustele. Kui teil ei ole võimalust originaalkaraktereid oma üritusele tellida, siis austage õiguste omanikke ja seadust ning looge enda originaalkarakter või tellige külastajate lõbustamiseks neutraalse karakteriga teenus: suvaline "tädi Maali", mereröövel jne.

Hea teada: Patendiameti ajaveeb: "Ettevõtja küsib: Kas ma tohin valmistada müügiks Disney tegelaste piltidega torte?"

Teema 4: Kujundame argumenteeritult seisukoha: "Kuidas suhtuda ilutulestikku"

Ilutulestik - faktid, oletused ja võrdlused! (PDF)

Fireworks - facts, fictions comaprisons (PDF)

Eesti Pürotehnikute liidu juht Eduard Tani: "Eriti viimase aasta jooksul on meediakanalites avaldatud arvukalt ajakirjanike emotsionaalseid (valdavalt ühepoolne kajastus, erialainimesi kaasamata) arvamuslugusid teemal "Ilutulestik on halb ja see tuleks ära keelata, kuna häirib linde, loomasid, inimesi ja eriti Ukraina sõjapõgenikke, saastab loodust jne." Ilutulestik on ürituste korraldamisega seonduv tugiteenus (sh artistide avalikud esinemised, ka piletita kuhu satuvad kõik jne) meelelahutuse üks vorme, pika maailmaajalooga ja samas aja jooksul ka tehniliselt arenenud (millest tõsi, on vähe räägitud - on see meie kui turuosaliste tegemata töö?). Kas see on päris probleem või mõnede "klikimaiate" väljaannete avaldatud kirjutiste tulemusel tekkiv olukord "kui eestlane saab mingi tegevuse või nähtuse vastu olla, siis ta võimalusel seda ka on!" Eesti omavalitsused ei ole võtnud juriidiliselt keelavat seisukohta (kehtivad seadused seda ei võimalda), aga valdavalt (siiski mitte kõik) väljendatakse negatiivset hoiakut."
Avalike ürituste korraldajate liit: Mida peab selles olukorras tegema korraldaja, kelle ürituse emotsionaalselt hästilaetud ja professionaalselt teostatud osa on aastakümneid olnud uhke ilutulestikuetendus (mitte nn suvapaugutamine)? Maailm muutubki ja kas ilutulestik tuleks üldse keelustada ja asendada uute lahendustega - kas ja mis need vähemalt sama atraktiivsed alternatiivid reaalsuses on, mis jalajäljega ja kes nende eest maksma hakkab ehk maksta suudab? Kas selle teema argumenteeritud käsitlemiseks on vaja uuringuid? Kas oleks vaja regulatsioone? Lähiriikide ja maailmakogemused?
Esinejad: Eduard Tani (Eesti Pürotehnikute Liidu juhatuse liige) ja Sami Tammi (Pyrocom OÜ juhataja).

Avalike ürituste korraldajate liidu kommentaar: Eks kommertsmeedia kajastab ikka heameelega huvitavaid ja klikkekoguvaid halbu uudiseid, see on moodsate meediumite paratamatus ja kõik hea ja ilus ei pääse mõistagi löögile: hobune hüppab üle aia, koer paneb jooksu, eakas ja "rohelised" kaeblevad, eestlane väidab et ukrainlane kardab pauku jne. Turuosalised peavad ka ise rohkem panustama ilutulestiku keskkonnamõjude selgitamisse ja selle valdkonna kui meelelahutusliku kunstivormi propageerimisse, siin on Eesti Pürotehnikue Liidul koostöös mitmete partneritega tööpöld lai. Samas tuleb liidul ka ajakirjanikke harida, et iga ilutulestikku vääralt kasutav vastutustundetu tarbija kes mingi jamaga hakkama saab, ei ole veel "pürotehnik" ja mitte ilutulestik ei ole halb, vaid probleem on selle väärkasutajas.

Teema 5: Avalike ürituste toimumiseks sobilikud toimumiskohad Eesti linnades

Linnade laulu- ja keskväljakud ei sobi kõikide ürituste korradamiseks, tulemusena toimuvad muidu nii uhked tsirkused ja tivolid hädapäraselt kaubanduskeskuste parklates ja paljud head üritused jäävad üldse toimumata kuna poile sobilikku kohta. Pigem on sobilikud kohad olemas väikestes kohtades, aga sinna ei lähe üritused, kuna publikut ei ole piisavalt ja suuremates linnades ei ole atraktiivseid (hea asukohaga), parkla + elektriga platse kus korraldada. Näited linnadest ja riikidest, kus on olemas. 
Esinejad: Lauri Viikna (Tivoli Tuur) ja Indrek Kelk (Tartu Maratoni korraldaja). 

Avalike ürituste korraldajate liidu kommentaar: Indrek Kelk toob oma esinemises näiteid nii suurtest kui väikestest linnadest eri riikides, kus on osatud linnaplaneerimisel jätta alles suur kogukonnaala ja seda mitte täis ehitada. Just sellistel aladel on elanike ja külaliste rõõmuks ja ka kohaliku ettevõtluse edendamiseks hea korraldada erinevat liiki avalikke üritusi. 

PRO KOOSOLEKU AJALUGU JA MISSIOON